Rutiin on vabadus, mitte vangla

Trennirutiin hoiab mind rajal. Foto: Siim Kinnas.

Kui arvad, et rutiin piirab sind, mõtle uuesti. Minu jaoks on rutiin just see, mis annab mulle vabaduse.

Rutiin kõlab esmapilgul piiravalt. Reeglid, kellaajad, kordused. Kas see ei muuda elu igavaks? Minu jaoks mitte. Just vastupidi: rutiin loob vabaduse. Need on minu valitud reeglid, minu valitud tegevused, minu kellaajad. See annab mu elule struktuuri, mille sees saan liikuda, luua ja särada. Kui mul puudub rutiin, kaon ära. Olen nagu tuulelipp, kes ei tea, kuhu suunas liikuda. Ja see tunne on kurnav. Katsetan üht suunda, teist suunda, jõudes alati segaduse algpunkti tagasi. Selline siblimine põletab mu läbi.

Mida rutiin mulle tegelikult tähendab

Rutiin on nagu automaatika. Otsused, mis on kord juba tehtud, ei vaja iga päev uuesti mõtlemist. Väikesed tegevused saavad osaks päevast ja vabastavad mu tahtejõu tähtsamateks asjadeks. Tahan hoida oma vaimset ressurssi. Tahtejõud on tõestatult piiratud ressurss, mis hakkab vähenema sellest hetkest, kui näiteks äratust edasi lükkad. Ma ei taha raisata seda hommikuti küsimustele nagu "millal ma trenni teen" või "kas ma täna üldse loen midagi". Rutiin hoiab mind liikumises ja hoiab mu pea selge. Otsus on tehtud, rutiin on olemas. Ma lihtsalt teen asju.

Näiteks praegu olen õpetanud keha ärkama kell 5:55 hommikul. Algul oli raske, sest kippusin õhtuti pikemalt üles jääma - nii põnev oli mingite oma projektide kallal nokitseda. Ei märganudki, mil pimedaks läks. Nüüd aga saabub ka õhtune väsimus õigel ajal, nagu tellitud. Silmad kukuvad ise kinni. Olen jõudnud ka nendesse magusatesse päevadesse, mil teen silmad ise minut enne äratust lahti. Vot see on kõige magusam! Seejärel pesen automaatselt hambad, teen endale tassi taimeteed (esimene kohv vähemalt 90 minutit pärast ärkamist - sel teemal peatun mõnes teises postituses pikemalt, nt KEHA kategoorias) ja valin Mindvalley äpist meditatsiooni. Pärast seda tavaliselt loen 15-20 minutit. Seejärel tõmban mingid mugavad riided selga, sussid varba otsa ning kõnnin maja esimesele korrusele, kus meil on väike jõusaal. Korralikku trenni ma seal ära teha ei saa, kuid hommikuseks rullimiseks ja keha äratamiseks sobib ideaalselt! Elan ühes vinges Larseni majas, kus oluline osa on ka ühisruumidel ja kogukonnal.

Rutiin maandab mind

Olen vabakutseline ja minu päevad on harva ühesugused. Kui mul pole rutiini, triivin sihitult: veidi siit, veidi sealt. Selle tulemuseks on päevad, mis mööduvad justkui tühjuses. Kasutamata. Ja see tunne on ränk. See ei ole mina. Tahan elada iga päeva sellise tundega, et kasutan oma potentsiaali. Tean, et olen võimekas. Olen enda peale kuri, kui seda võimekust ei kasuta.

Rutiin aitab mul iseenda piiravatest uskumustest ja mittekasulikest lugudest mööda lipsata. Minu mõistus on vahel mu suurim vaenlane. Olen täis ideid, millest paljud on geniaalsed... aga palju on ka segadust ja müra. Rutiin tõmbab mind tagasi keskmesse, iseendale lähemale.

Kui mul on rutiin, on mul suund. Olen "kastist väljas" mõtleja, aga täitsa ilma kastita mõtlemine muutub kiiresti kaoseks. Mingisugune kast, selline avatumat sorti, on ka minule vajalik.

Miks ma siis vahel ebaõnnestun?

Kui rutiin nii imeline on, miks ma selle siis aeg-ajalt ikkagi nurka nukrutsema jätan? Lihtne: ma olen inimene. Ma satun hoogu. Teen endale kavasid, mis on liiga ambitsioonikad. Hommikul 20 minutit meditatsiooni, siis jooga, siis põhjalik näohooldus, siis kirjutamine, siis tänulikkuse nimekiri, siis lugemine... ilus paberil, aga elus? Vahel on seda kõike liiga palju.

Tahan olla superinimene, kuid mõnikord unustan, et inimene ongi ebatäiuslik. Õppetund? Rutiin ei pea olema täiuslik. Väikesed versioonid loevad ka. 5 minutit meditatsiooni. Üks lause päevikus. Üks sirutus. See on piisav. Minimaalne versioon on parem kui sihitult rapsimine.

Rutiin on valik ja lubadus iseendale

Ma tahan rutiini, sest ilma selleta kulutan liiga palju energiat lihtsalt "olemas olemisele". Kõrge sooritustasemega inimene (nagu ma tahan olla) ei tohi tühjalt joosta. Ta peab suunama oma energia sinna, kus see loeb. Muidu on energia raisatud.

See ongi minu valik ja lubadus endale: hoida oma rutiin lihtne, kuid olemas. Sest elu on liiga lühike, et seda hajameelselt ja sihitult mööda saata. Ma ei ole igiliikur. Mul on vaja tugisüsteemi. Rutiin on see süsteem.

Kas sinu igapäevas on rutiin, mis sind toetab? Sirvi VAIM kategooria postitusi ja leia ideid, kuidas luua endale toetavad harjumused. Telli ka uudiskiri - nii saad esimesena teada, kui midagi põnevat postitan!