Loovkirjutamise harjutus: Kirjelda üht hetke ainult oma 5 meele kaudu

Üks asi, mida ma loovkirjutamise juures kõige rohkem armastan, on see, kuidas see sunnib mind kohal olema. Mitte läbi mõtete, mälestuste või tulevikuplaanide, vaid läbi keha. Läbi meelte. Läbi selle, mis on päriselt siin ja praegu.

Me kipume elama peas. Planeerima. Muretsema. Analüüsima.

Ja vahel on vaja endale päriselt meenutada, et elu toimub kehas, mitte mõtetes. Kohalolu algab sellest, mida sa näed, kuuled, tunned, katsud, nuusutad.

Minu sportlasemina teab seda väga hästi: keha reageerib koormusele nüüd, mitte “millalgi hiljem”. Kui oled maratonist ära jooksnud 35 km ja keha jonnib, ei aita teooria, aitab kontakt. Hingamine. Kohalolu. Olukorra kirjeldamine läbi meelte. Ja lihtsalt järgmise sammu tegemine.

Täpselt sama kehtib kirjutamise kohta.

Seepärast jagan sulle ühte oma lemmikharjutust, mis sobib nii loovkirjutamiseks kui ka päevikumõitsklusteks. See on lihtne, aga muudab kirjutamist koheselt elavamaks ja avab sinus uue kihi tähelepanelikkust.

Võta üks hetk ja koge seda kõigi meeltega.

Loovkirjutamise harjutus: kirjelda üht hetke 5 meele kaudu

Vali üks hetk oma päevast. Võibolla hommikukohv. Võibolla jalutuskäik. Võibolla see, kuidas sa loed seda postitust. Midagigi, mis toimus päriselt. Ja siis kirjelda seda nii, läbi 5 meele:

1. Mida sa nägid?

Varjude mängu laual, inimese pilku, valguse langemist seinale, vihmapiisku aknal, küünlaleeki.

2. Mida sa kuulsid?

Kohvitassi kõlinat, naeru, kaugelt mööduvat bussi, enda hingamist.

3. Mida sa tundsid (puudutus)?

Sooja tassi kätel, külma õhku põsel, teki raskust, pliiatsi libisemist paberil.

4. Mida sa nuusutasid?

Kohvi, vihmast tänavat, küünla lõhna, puhtust, lillede magusust.

5. Mis maitse jäi suhu?

Õun, tee, kohv, midagi magusat, midagi soolast.

Sa ei pea looma suurt metafüüsilist elamust Pane lihtsalt kirja see, mis oli päriselt. Mida täheldasid. Mida tundsid. Kirjelda iga meele kaudu kogetut järjest või läbisegi, sest elugi on selline: kergelt kaootiline.

Just nii muutub kirjutamine elavaks. Just nii hakkab sinu tekst hingama. Just nii tuleb tagasi see väike säde, mis teeb loovkirjutamise õrnaks, ausaks ja ehedaks.

Ja see harjutus teeb sinu kirjutamisoskusega täpselt sama, mida trenn teeb kehaga: ta tugevdab seda väikeste sammude kaudu. Ainult nii saab kasvada paremaks: järjepidevuse, kohalolu ja aususega. Üks hetk korraga. Üks lause korraga. Üks meeleline detail korraga. Kui proovid, saad aru, kui võimas see tegelikult on.