Ai! Kas AI teeb sulle haiget või aitab?

Moodne elu on tehnoloogiast ümbritsetud ja kiire. Ära lase sel mööda libiseda.

Ai-ai, AI on tänapäeval ikka absoluutselt igal pool. Mõned kardavad. Mõned ei tea midagi. Mõned ei pea ühtki inimvestlust ei sõbra ega abikaasaga maha enne, kui pole ChatGPT käest vastavat skripti saanud (jep, ka tülide lahendamine ja vabandamine võib olla tehisaju poolt ette dikteeritud).

Mina ei karda. Kasutan. Tekstiloomes. Pildiloomes (Canva Magic Media on imeline!). Pikast videost automaatselt lühikeste klippide lõikamisel. Ja nii edasi.

Teatud ülesanded, millega saaksin ise hakkama, kuid kulutaksin aega ja energiat, olen ära delegeerinud arvutile. Nii tundub nutikam. Aga on ka asju, mida tahan jätkuvalt ise teha. Tegemisrõõmu pärast. Asju, mis teevad minust minu.

"You cannot scale special."

Nii ütles Simon Sinek The Diary of a CEO podcastis Steven Bartlettile.

AI-d kasutatakse tihti selleks, et skaleerida ja kasvatada. Aga kas on vaja kõike suuremaks muuta? Mis eesmärgi nimel me pingutame? Kuhu me jookseme? Kas tõesti on finišijoon kõige tähtsam? Kas tõesti tõttame surma suunas? Kuhu meil nii kiire on? Nii maratonijooksja kui ka bikiinifitnessi võistlejana ei olnud mu eesmärgiks kunagi konkreetne võistlus: ei maratoni tundidepikkune kannatus, ei need 3 minutit laval säramist fitnessis. Tegin seda kõike teekonna pärast.

Nagu Sinek ütles, siis AI võtab meilt tihti teekonna rõõmu ära. Kui anname mingid ülesanded tehisintellektile, võidame (näiliselt?) aega. Hoiame energiat kokku, sest me ei tee midagi. Jah, mingi tüütu ja korduva ülesande delegeerimine võibki mõistlik olla. Kuid samas vajame ka teatud teekondi. Meil on reaalselt vaja ise asju läbi teha, et inimestena kasvada.

Näiteks ei ole ma absoluutselt vaimustuses neist 2 minutiga loodud e-raamatutest, mis peaksid väidetavalt nende looja (täpsemalt selle inimese, kes hiirel klõpsab, sest tegelik looja on AI) rikkaks tegema. Usun, et sinagi loed pigem pärisinimese pärislugu, mitte tehisintellekti vaimusünnitist. Kui inimene ise kirjutab või palkab variautori (ghostwriter), kes aitab loo kirjapanemisel, astub ta teatud protsessi. Läheb teekonnale, eks. Kogema. Kui ise variautorina kliente lugude kirjapanekuga abistan, lähme koos teekonnale. On ette tulnud küllalt sedagi, et klient ei saada mulle uut sisendit, kuna oma loos kaevamine on emotsioone üles toonud ning neid on vaja esmalt läbi elada, enne kui järgmisse etappi liikuda saame. Kui teha seda paari klikig, siis emotsionaalne läbielamine ja areng jäävad olemata.

Mina ja AI: tehisintellekt aitab kirjutamisel

See postitus on kirjutatud ilma AI abita. Tunnistan, et aeg-ajalt lasen ChatGPT-l oma mõtteid korrastada, kuid selle siin kirjutasin täiesti ise. Vahel on hea ka nn. vanakooli kirjutamise juurde tagasi tulla. Olgugi et see võtab rohkem aega, on täitsa meeldiv oma aju rohkem kasutada, uusi seoseid luua ning areneda. Ka 0.00001% on ju areng, eks? Ja kindlasti õppisin seda postitust kirjutades nii mõndagi.

Kuidas ma aga tehisintellekti oma kirjutistes ja töös kasutan? Kui hakkan mingit postitust looma, on mu peas sageli sadu või isegi tuhandeid ideid. Ausalt öeldes valitseb seal paras korralagedus. Jah, saan selle koristamisega kindlasti ka ise hakkama, kuid võtan vahepeal AI appi, sest see on umbes sama nagu professionaalse koristaja palkamine. Olen kunagi kodukoristuse teenust kasutanud. Armastasin seda puhtust ja säravat tulemust, mida koristaja 3-4 tunniga mu 50-ruutmeetrises korteris lõi. Mul endal polnud kunagi kannatust ega soovigi nii põhjalikult kõiki nurgataguseid üle käia. Või näiteks... tolmuimeja koristamise lõpus juppideks võtta ja filter ära pesta... Endine Olümpia hotelli professionaalne koristaja tegi aga just seda.

Mõtete virvarris korra loomiseks kasutan vahepeal abi. Mul on väga pikad vestlused tehisintellektiga: assistendina toimib see väga tõhusalt! Ka see koduleht on suures osas AI abil ehitatud. Esmalt sisestasingi ülipika ja segase monoloogi kõige selle kohta, millega tegelen, laadisin üles oma CV, kirjeldasin oma kavatsusi... ning palusin siis ideid struktureerimise jaoks. Ma ei olnud kõigega nõus, kuid koos arutledes jõudsime kauni veebileheni. Ka uusi alamlehti ehitama hakates arutasin esmalt oma tehisassistendiga, kuidas konkreetset lehte kujundada: mis peaks olema lehe ülaosas, mis järgnema, milliseid konkreetseid kujunduselemente Wix veebilehtede ehitajast mingi süsteemi loomiseks kasutada. Selle lehe taga on tegelikult päris palju nutikaid süsteeme, mida sina ei pruugi märgatagi.

Vahel uusi kirjatükke luues viskangi esimese segase sisendi ChatGPT-sse. Selles esmases puntras võib olla ka tõelisi umbsõlmi, lõpetamata mõtteid, küsimusi. Seejärel palun tehisintellektil luua postituse struktuuri. Kui olen ülesehituse heaks kiitnud, palun tervikteksti. Vahel tekib mõni uus mõte ja siis palun selle kuhugi loogiliselt lisada. See tekst ei jõua kunagi toimetamata blogisse ega kuhugi mujale. Olgugi et mu AI-assistent oskab juba päris hästi minu stiilis kirjutada (palusin tal meie senise suhtluse põhjal ka mu stiili analüüsida ja sellest kokkuvõtte esitada ning oli tõepärane), käin teksti alati üle. Parandan sõnade järjekorda, lisan siia-sinna lauseid või terveid lõike, eemaldan parasiitidena vohavaid mõttekriipse (ChatGPT armastab neid igale poole toppida), korrigeerin õigekirjavigu (vahepeal tegeleb ChatGPT ka uute sõnade leiutamisega). Teen teksti veel rohkem enda omaks.

Kas 8-aastane Silja teadis, mis on AI?

Olen kogu elu tahtnud kirjanikuks saada. Ja kindlasti ei mõelnud 8-aastane Silja kirjutamisest unistades, et temast saab maailma parim promptide vohmija. Olen alati ikkagi tahtnud lugusid jutustada ja kirjutada, ise kirjutada. Tahan, et mul oleks aega sellesse loovprotsessi ära kaduda. Tahan tunda seda palavikulist loomesööstu, mille ajal ma lihtsalt ei saa teisiti, kui PEAN kohe praegu kirjutama. Armastan kirjutamise teekonda.

Konkreetselt blogipostitustest rääkides ütlen ausalt välja, et palun AI-l ka pealkirjad ning igasugused taustal funktsioneerivad postitust otsingumootorites ülespoole tõstvad asjad valmis teha. Wixis tähendab see näiteks postituse "title tag-i" ehk seda pealkirja, mida Google otsingutulemustes näed ning "meta descriptionit" ehk neid paari lauset, mis ilmuvad otsingule optimeeritud pealkirja all. Samuti tuleb igale postitusele leitavuse parandamiseks lisada pilt, pildile pealkiri ja ka nn "alternatiivtekst", mida oskavad näha ja lugeda otsingumootorid. Ja siis on veel teatud postituste sildid. Sellise nipet-näpet lasen tehisintellektil ära teha, andes talle juhised: "anna mulle need vajalikud postituse osad ja tee need SEO-sõbralikuks". Osa internetiturundusest. Ma tõepoolest soovin rohkemate inimesteni jõuda, inspireerida ning aidata elus vingeid muutusi läbi viia. Või kasvõi tervislike retseptidega rõõmustada. Selle kõige jaoks ongi internetiturundus vajalik.

Inimeselt inimesele: AI ei suuda kõike

"You cannot scale special," ütles Simon Sinek selle postituse alguses. Kuulsin seda lauset Mustamäel pargis jalutades kõrvaklappidest. Kordasin seda valju häälega ümbritsevatele puudele. Nii on. AI aitab paljusid ettevõtteid skaleerida ja kasvatada. AI aitab luua rohkem masstoodangut. Kuid tõeliselt erilist saab ainult inimesel inimesele. Või mõtle kasvõi natuke käegakatsutavama näite peale: kas pigem kannad vanaema kootud armast kampsunit või suvalist odavat masstoodangut? Vanaema armastust ja emotsiooni sa Newyorkerist ega Sheinist osta ei saa. Seda saad otse vanaema käest kogeda. Sama ka näiteks suvalised külmutatud ja seejärel küpsetatud saiakestega versus tõeline otse ahjust tulnud lisaaineteta käsitöö. You got the point.

See üks lause podcastist käivitas minus teistmoodi loovuse. Sedasorti loovuse, et istusin oma tavalisel uneajal veel arvuti taga ja trükkisin seda postitust. Ehedat. Ausat. Kirjutasin, sest ma ei saanud MITTE kirjutada. Vot selliseid kogemusi ma enda ellu soovingi. Loomisrõõmu. Mitte ainult automatiseeritud tehisintellekti. Eks sellelgi on oma koht ning kasutan AI abi edaspidigi, kuid esmajoones olen ikkagi inimene.

Selles blogis on minu ausad ja vahetud kogemused. Vähem AI-d. Tehisintellekti kasutan pigem töös. Näiteks ehitan praegu ka üht teist veebilehte ning toodan sisu netikasiinode boonuste lehele Parimboonus.ee. Kuna seal ei ole minu isiksus niivõrd oluline, saabki mu AI assistent rohkem särada. Kuigi ka seal toimetan kõiki tekste ja teen need rohkem minulikuks.

Mis on sinu suhe AI ehk tehisintellektiga?

Mida arvad AI-st? Kas ja kuidas kasutad? Kuidas on su elu praegusel ChatGPT ajastul muutunud? Ja oh, AI on tegelikult nii suur ja lai teema, mida ma ühe postituse (või isegi tuhandega) käsitleda ei suuda ega üritagi. Selle mõiste taga peitub tegelikult nii palju kihte ja erinevaid võimalusi.

Päriselt ka, AI on palju enamat kui lihtsalt LLM, mida ChatGPT sisuliselt ongi. Latitude59 tehnoloogiakonverentsil kuulasin nii mõndagi ettekannet ja aina imestasin, kuhu AI juba renenud on. AI-d kasutav tarkvara areneb ülikiirelt (koodigi kirjutavad tihti robotid, kes ei söö ega maga) ning tänapäeval on suhteliselt kõige jaoks lahendused välja mõeldud või loomisel.

Kirjuta mulle kommentaaridesse oma AI kogemusest. Aitäh!